Märts

Uudised


Ajaloo muuseumitund Narva linnuses

31. märtsil käisid Narva Õigeusu gümnaasiumi 6. ja 7. klasside õpilased ekskursioonil Narva muuseumis.

Narva muuseumis külastasid õpilased 4 saali, kus said sattuda keskaega. Õpilased näitasid aktiivselt oma teadmisi sel teemal, vastates giidi küsimustele, kehastusid ümber toonasteks Liivimaa elanikeks ja astusid ette kas lihtsate talupoegade ja käsitööliste või kaupmeeste ja sõdalaste või preestritena. Liikudes mööda kindluse iidseid koridore ja kivitreppe ühelt korruselt teisele kogeti selle liikumise keerukust keskaegsetele sõdalastele, arvestades, et riiete kaal ulatus kuni 60 kilogrammini. Lapsed said teada, et sõdalaste elus oli erilise tähtsusega palve, mis peeti mitu korda päevas ja isegi öösel. Palve loeti ladina keeles. Õpilased kuulasid kindluse spetsiaalses ruumis katkendit ladinakeelsest palvest “Meie isa”.

Kolmandas ruumis ootas muuseumitunnis osalejaid ees huvitav ülesanne. Lapsed tutvusid interaktiivse Liivimaa kaardiga, tänu millele said teada tänapäeva Eesti ja Läti suurte kaubanduslinnade muistsed nimetused, kui palju oli neis linnades sõdureid, vaimulikke, palgasõdureid, milline oli toiduvaru. 

Viimases peatuses pakuti lastele end proovile panna keskaja kirjaniku või luuletajana. Õpilased pidid kirjutama sulepea ja tindiga oma nime ja seejärel täitma lüngad sõnadega laulust “Rolandi laul”.

Ekskursioon möödus ühe hingetõmbega, lapsed näitasid üles aktiivsust, suurt huvi ja uudishimu, valmisolekut uuesti Narva muuseumi tulla. 

Peatse kohtumiseni!


Seekord me sukeldusime!
 
Vesi on elu!
Vesi on meie!
Vesi on mõistatus!
Vesi on stiihia!
(11. klassi õpilased)

Projektipäevad on meie gümnaasiumis juba heaks traditsiooniks saanud. Seekord kogu kool sukeldus........ VETTE.
Projektipäeva teema ei valitud juhuslikult. Ühelt poolt toetab see gümnaasiumi arengusuuna "Jätkusuutlik ja hooliv maailm" elluviimist, teisalt tähistasime ÜRO poolt 1993. aastal väljakuulutatud ülemaailmset veepäeva.
1.klassi õpilastel oli päev täis vett: töötati muinasjutuga “Veetilgakese teekond”, tehti katseid ja saadi vihma, tutvuti Eesti veekogudega ning arutati, millised loomad joovad kõige rohkem vett.
Meie partner Narva Muuseum võttis lahkesti meie 2.klassi õpilased vastu. Muuseumitund teemal “Jõgi ja linn” oli väga õpetlik: film jõest, mäng kalade nimedega, tutvumine mööda jõge veetava kaubaga ja suurepärane vaade Narova jõele.
Ajalootundides „uuriti“ esimesi akvedukte - Rooma impeeriumi peamist uhkust – ning loodusainetes tutvuti veelindudega, tehti retk igikeltsale ja arutati hüdroenergia kasutamist Eestis.
Matemaatikud ei jäänud kõrvale. Šokeerivad faktid "virtuaalveest" ning veekulu arvestused T-särgi ja teksade valmistamisele panid meid tõsiselt mõtlema veevarude säästmisele.
Sukeldusime inglise keele tundides Water ja kodundustundides tegime  allikaveest teed.
Ja loomulikult annavad emakeele tunnid võimaluse tutvuda uute mõistetega, arutleda probleemide üle, korrata grammatikat ja leida pakutavale teemale oma loominguline lähenemine. Gümnasistid panid oma loovuse proovile luules ja proosas kuulsate meremaalijate maalide põhjal.
Loodame, et selline lähenemine õpetamisele võimaldab õpilastel luua maailmast terviklikku pilti ning õpetada kaitsma loodust ja maailma, milles me elame.

Keeltenädal Narva Õigeusu Gümnaasiumis

Terve nädala jooksul, 14. – 18. märtsini sukeldus Narva õigeusu gümnaasiumi pere keeltesse.
Meie koolis pööratakse erilist tähelepanu motivatsiooni ja huvi kujundamisele nii ema- kui ka võõrkeelte õppimise vastu. Sellesuunaline töö laieneb klassiruumi ja klassivälisele tegevusele.
Nii algaski keeltenädal just riigikeele tundidega, kus tutvusid lapsed Kristjan Jaak Petersoni loominguga. Lapsed said teada, miks tähistatakse Eestis 14. märtsil (luuletaja sünnipäeval) emakeelepäeva.
Keeltenädal toetati kõikides õppeainetes lõimides keeled teiste ainetevaldkondadega.
9. klassi matemaatikatunni raames toimus projekttund teemal “Korrapäraste hulknurkade pindala”. Sellel tunnil said 9. klassi õpilased laiendada oma teadmisi viitega riigikeelele.
Ajalootunnis osalesid gümnaasiumiastme õpilased viktoriinis "Vene vanasõnad". Selle tegevuse eesmärgiks oli rikastada oma kõnet äratades huvi rahvakunsti ereda kujundliku keelevormi vastu.
Üleriigilise programmi"Kiusamisest vabaks!" raames. 7. klassil toimus tund teemal “Emakeel ja sõbralikkus”. Inimeseõpetuse tunnis peeti meeskondlik sõbralik sõnamäng.
Teisipäeval valisid kõik klassid loosi teel riigi, mille kohta tuli nädala jooksul koostada lühiülevaade ning loovalt ja sisukalt vormistada klassiuks.
Kolmapäeval toimusid viktoriinid ja neljapäeval osalesid lapsed lõbusas keeleõppemängus, kõlasid võõrkeelsed laulud, mis lisas emotsioonide tormi, võidurõõmu.
Reedel esitlesid lapsed oma loovprojekte “Tutvu meie riigiga”, rääkisid huvitavaid ja imestamapanevaid fakte riikide kohta ning jagasid muljeid.
Usinamaid autasustati magusate auhindadega.
Keeltenädal lisas vaheldust kooli igapäevaellu, julgustas õpilasi end loovalt väljendama, rikastas õpilaste teadmisi võõrkeelte ja maailma kultuuride kohta. Meie koolis õpivad uudishimulikud, tolerantsed ja rahumeelsed õpilased.





Ma viin su muuseumi...

14. märtsil tutvusid meie gümnaasiumi õpetajad Narva muuseumi uute haridusprogrammidega. Muuseumi direktor Maria Smorževskih-Smirnova köitis kõiki oma lugude- ja jalutuskäiguga läbi äsja avatud muuseumisaalide huvitavate ekspositsioonide, atraktiivsete mängude ja justkui ellu ärkavate ajalooliste stseenidega. Saanud muljeid muuseumieksponaatidest, temaatiliselt valitud video- ja audiomaterjalidest, tutvunud linna kaitserajatiste, erinevate relvaliikide, eri perioodide sõdurite vormiriietustega, taastasid kõik emotsionaalse tasakaalu. Kindluse torni tipust avanevad maalilised vaated jõele kutsusid harmooniat nautima.
Siia võib tulla mitu korda, avastades pidevalt midagi uut!


Ilu BOOK ART tehnikas meie gümnaasiumis

Iga kulunud ja kapsaks loetud raamat väärib korduvat tähelepanu. Aga mida saab teha vanade raamatutega? Kuidas ära visatud raamatuid loominguliselt taaskasutada. Kunstitunnis lahendasid 7.klassi õpilased seda ülesannet ja samal ajal tutvusid Žanna Pantelejeva juhendamisel raamatukunsti BOOK ART tehnikaga.
BOOK ART on suund kunstis, dekoratiivtööde loomine, kus on algmaterjaliks raamatud, nn raamatu "skulptuur".


Meie tublide andekate neiude suurepärased tulemused riiklikul tasandil!

Esmaspäeval, 7. märtsil toimus Tartu Ülikoolis üleriigilise  kirjandusolümpiaadi lõppvoor. Õigeusu gümnaasiumist olid II vooru kutsutud 9. klassi õpilased Mariana Mishina ja Jelizaveta Gavrilova.
Olümpiaadi ülesanded olid seotud Fjodor Dostojevski loominguga, mis kahtlemata tekitab raskusi nii testi täitmisel kui ka teksti analüüsimisel isegi gümnaasiumiõpilastele. Meie tüdrukud valmistusid usinalt ja tulemus on väga edukas. Marianal on kolmas koht, Lisal  - kuues koht 9.-12. klassi õpilaste seas! Nad said parimaks Narva koolidest osalejate seas.
Palju õnne! Neil õnnestus isegi  gümnasistidest mööda minna! 
Suur tänu vene keele ja kirjanduse õpetajatele Julia Petrovale ja Nadežda Ivanovale, oma ala tõelised professionaalid!


Kohtumine imelise inimesega Pühtitsas

Teisipäeval, 1. märtsil külastasid Õigeusu gümnaasiumi õpetajad, lapsevanemad ja Narva Jumalaema Ikooni kiriku koguduseliikmed Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalset naiskloostrit 

Pühtitsa on koht, mis annab inimesele rahu, kus hing puhkab... Seetõttu oli suur rõõm külastada kloostrit just Pühtitsa Stauropeegilise kloostri iguumenja Filareta kutsel.

See oli tõeliselt kevadine päev. Seetõttu nägi päikesekiirtes klooster välja pidulik – särav, valgusest ülekullatud, rõõmutoov. Linnulaul täitis püha paiga erilise muusikaga.

Suure huviga kuulasime lugusid kloostrist, mille rääkis meile nunn Innokentia. Nii palju uut saime teada Pühtitsa kloostri ajaloost! Selle armu täis maaga on seotud palju imesid... Jah, ja ka meie reis siia on mingil määral ime.

Maitsev lõunasöök kloostri hotellis oli ühtlasi selle erilise päeva jätk. Vaiksed abivalmis õed pakkusid meile maitsvaid kloostriroogasid. Iguumenja Filareta ise luges meile õhtusöögi ajal St. Paisia ​​(kloostrites on traditsioon lugeda söögi ajal pühakute elust). Südamlikkus, armastus, alandlikkus... See on kristliku elu õppetund, mida meist igaühele märkamatult õpetati.

Siis oli vestlus, mis tegelikult  ajendaski meid tulema Pühtitsasse. Ema Filareta jagas meiega oma mälestusi noorusajast, rääkis lapsepõlve kindlast usukindlusest, kogemustest, mis on seotud raskete aegadega, mil oli keelatud uskuda ja palvetada. Küsimus kõlas väga loogiliselt: mis takistab meil, kui pole keelatud uskuda, kirikutes käimast, palvetamast, armulauda võtmast ja kristlikku elu elamast? Ma arvan, et kõik kohalolijad ühel või teisel viisil mõtlesid selle peale... Ja see on oluline.

Igaüks meist tajus vestlust iguumenjaga  omal moel. Üks on selge, et igaüks võttis sellest külaskäigust midagi omaette: uusi mõtteid, uusi tundeid ja võib-olla ka uusi kavatsusi ... "

Tatjana Gavrilova, õigeusuõpetuse õpetaja