Saage tuttavaks! Meie õpetajad!

kostitsyna_var.png1. klassi klassiõpetaja – Svetlana Kostitsõna.

Kogenud õpetaja, Tartu Ülikooli vilistlane.  
Kasutab tundides lõimitud õpet, oskab põimida traditsioonilisi ja innovaatilisi õpetamismeetodeid, kaasaegsed digivahendid on õppeprotsessi lahutamatu osa. Oskab toetada ja juhendada andekate õpilaste tööd.


Üsna varsti lähevad 4.klassi õpilased lahku oma klassijuhatajast Svetlana Kostitsõnast, kuid eelmisel nädalal olid nad kõik jälle tunnid ja teemad omavahel läbi põimunud. Loomade maailma mitmekesisus on ühendanud loodusõpetuse, matemaatika ja vene keele. Õpilased jagasid elusorganisme rühmadesse, koostasid osadeks lõigatud tektidest lihtsad ja ka keerukad laused, mis sisaldasid huvitavaid fakte loomade kohta, lahendasid matemaatikaülesandeid loomade massi ja nende igapäevase toidu massi arvutamiseks, püüdes proovile panna oma oletusi nende apluse kohta. Õpilased said töötada nii üksi kui ka paarides ja rühmades. Tundide lõpus valisid õpilased kõige põnevama ülesande, kõige huvitavama fakti ja hämmastavama avastuse. Kõige põnevam oli interaktiivne ülesanne. Kõige huvitavam oli fakt elevantide kohta, kes imevad rahunemiseks oma londi otsa. Kõige rohkem üllatas pisike koolibri,  kes sööb kaks korda rohkem toitu kui tema kehakaal.

 


terebilova_var.pngTatjana Terebilova – geograafia õpetaja

Kõrgharidus erialal: geograafia ja bioloogia õpetaja.
Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates Narva koolides; ta on õppematerjalide toimetaja ja jätkusuutliku arengu edendaja.
Kõige tõhusamaks õppevormiks peab tema projektõpet ja kriitilist mõtlemist arendavat õpet.


Rantšo? Riisiistandused? Teraviljakasvatus? - Jah!

Kas olete kunagi rantšos käinud? Või riisiistanduses? Või äkki viljafarmis? Näeme ette eitavat vastust, aga meie gümnaasiumi õpilastel oli selline võimalus: mõne tunniga ära käia nii meie Saaremaal kui ka USA-s, Austraalias ja isegi Balil!
Ja see pole mingi väljamõeldis, vaid hoopis projekt - tunnivorm, kui gümnasistid täites järjestikku ülesandeid loovad lõpuks nn loova „toote”. Muidugi nõuab selline õppetöö korraldamine hoolikat ettevalmistust ja mis kõige tähtsam – õigete ja selgete eesmärkide püstitamist, et tunnid ei muutuks igavaks rutiiniks. Kõigepealt uurisid õpilased teoreetilist materjali teemal "Maailma põllumajandus", seejärel jaotusid rühmadeks ja pärast loosimist said nendest erinevate tööstusharude "eksperdid“: kauges Austraalias rantšos lammaste kasvatamisel või Ameerika farmis teravilja kasvatamisel ja keegi sai riisikasvatajaks ja mitte kusagil, vaid Balil või ökofarmi omanikuks, kus tegeletakse kosmeetikatoodetes kasutatavate ravimtaimede kasvatamisega. Lõpp-produkt oli erinev: video-esitlused, oma ettevõtte kodulehekülg või videoklipp! Gümnasistide kujutlusvõime aitas disainida ka riietust: kauboi mütsid ja farmeri tööriided. On hämmastav, kuidas ilmnesid õpilaste võimed, kui peaaegu kõik panustasid rühmatöösse ja näitasid võimet meeskonnas koostööd teha. Projektõppes on oluline enesehindamine ja töö vastastikune hindamine, millega projektide kaitsmine lõppeski. Tatjana Terebilova oskab põimida  õppetöösse selliseid aktiivõppemeetodeid nagu projektiõpe, õuesõpe, seotus igapäevaeluga, mis aitab hoida õpimotivatsiooni ja tekitada huvi õppeaine vastu!